Põhikiri

KINNITATUD

Jõgeva maavanema 9. septembri 2010

korraldusega nr 413

(Muudetud Jõgeva maavanema 24. aprilli

2014 korraldusega nr 1-1/2014/176)

Sihtasutuse Jõgeva Haigla

PÕHIKIRI

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutus Jõgeva Haigla (edaspidi sihtasutus) on riigi poolt määramata ajaks asutatud

eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud sihtasutuse põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Sihtasutus on Jõgeva

Maavalitsuse hallatava tervishoiuasutuse Jõgeva Haigla õigusjärglane.

2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Jõgeva Haigla. Sihtasutuse nimi inglise keeles on Foundation

Jõgeva Hospital.

3. Riigi sihtasutuse asutajaõigusi teostab regionaalministri 19. märtsi 2010 käskkirjaga nr 41

„Maavalitsustele volituste andmine riigi esindamiseks sihtasutustes asutajaõiguste teostamisel“

antud volituse alusel Jõgeva maavanem. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi

seadusandlusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

4. Sihtasutusel on oma nimega pitsat ja sümboolika, tal on õigus avada ja sulgeda pangaarveid

5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.

6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7. Sihtasutuse asukoht on Piiri tn 2, Jõgeva linn, Jõgeva maakond, Eesti Vabariik.

8. Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimuste lahendamisel lähtutakse riigivaraseaduse

(edaspidi RVS) ja sihtasutuste seaduse sätetest.

2. peatükk

TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

9. Sihtasutuse eesmärk on osutada oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgekvaliteedilist

tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja

10. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

10.1 osutab statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi, hooldusravi, rehabiliteerimise ja kiirabi

teenust;

10.2 osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid tervishoiu- või sotsiaalteenuseid vastavalt

sõlmitud lepingutele;

10.3 tagab teenuste osutamise kõrge kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele

nõuetele;

10.4 osaleb pädeva asutusega sõlmitud lepingu alusel uute ravimite ja meditsiiniseadmete

ekspertiiside ja aprobeerimise menetluses;

10.5 osaleb arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides;

10.6 teeb koostööd tervishoiu, sotsiaal- ja rehabilitatsiooni alal tegutsevate teiste

institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ning teiste vabatahtlike

ühendustega ja samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;

10.7 tagab teenuste osutamiseks vajalike tervisekaitse-, töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete

täitmise;

10.8 loob sihtasutuse tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja

infrastruktuuri ning tagab selle toimimise ja arengu;

10.9 peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;

10.10 on delikaatsete isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja;

10.11 täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse

eesmärgi saavutamiseks.

3. peatükk

SIHTASUTUSE VARA VALITSEMINE JA KASUTAMINE

11. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab

juhatus õigusaktides ja käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras, arvestades asutajaõiguste

teostaja ja nõukogu otsuseid ning käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

12. Sihtasutuse vara moodustub:

12.1 asutajaõiguste teostaja poolt RVS 4. peatüki 3. jaos sätestatud korras Vabariigi Valitsuse

nõusolekul mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleantavast riigivarast ning RVS § 33 lõike

1 punkti 2 alusel sihtasutusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud riigivarast;

12.2 riigieelarvelistest vahenditest;

12.3 sihtotstarbelistest eraldistest;

12.4 kohaliku omavalitsuse eelarve eraldistest;

12.5 fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;

12.6 annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt sihtasutusele üleantud

vahenditest;

12.7 teenuste müügist laekuvatest vahenditest, sealhulgas Eesti Haigekassa, patsientide ja

klientidega sõlmitud lepingute alusel ja ravikindlustusega hõlmamata isikute ravi eest laekuvatest

vahenditest;

12.8 vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele või tema struktuurüksustele lepingute täitmisest või

muul viisil nende tegevuse käigus;

12.9 muudest laekumistest.

13. Sihtasutuse vara üleandmise kord:

13.1 rahalised vahendid kantakse sihtasutuse pangaarvele, summad võetakse arvele

raamatupidamisdokumentides, juhatuse liige viseerib raamatupidamisdokumentidel sihtasutusele

ülekandmiseks ettenähtud rahaliste vahendite vastuvõtmise ning teavitab raha ülekandjat

summade laekumisest;

13.2 muu vara üleandmine toimub akti alusel. Üleandmise aktis peab kajastuma üleantava vara

koosseis ja rahaline väärtus, üleandmise aeg ja koht, üleandja ja vastuvõtja rekvisiidid ning

esindajate andmed ja allkirjad. Vara üleandmise akti kinnitab juhatus;

13.3 kinnisvara üleandmise korral lisatakse akti lisaks punktis 13.2 loetletud andmetele ka

andmed vara, päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke

tegemiseks kinnistusraamatusse.

14. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega

vastuolus olevat vara.

15. Sihtasutus võib kasutada oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

16. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu

liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

17. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete

ühehäälse otsuse alusel.

18. Sihtasutusele antud vara valitsemise, käsutamise ja kasutamise korra kehtestab sihtasutuse

nõukogu.

19. Sihteraldiste otstarvet ei ole sihtasutusel õigust muuta. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse

nende eraldaja või annetaja soovi kohaselt, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või

käesoleva põhikirjaga.

20. Sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise

sihtasutuse asutamises osalemise otsustab asutajaõiguste teostaja Vabariigi Valitsuse volituse

21. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara

sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse RVS §-s 33 sätestatu kohaselt.

4. peatükk

SIHTASUTUSE JUHTIMINE

1. jagu

Nõuded sihtasutuse juhtorganite liikmetele

22. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

23. Juhtorganite liikmed peavad vastama järgmistele nõuetele:

23.1 oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine, arvestades sihtasutuse

tegevus- ning finantsvaldkonda;

23.2 võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete

kohaselt, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja

huvide tõhus kaitse.

24. Juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

24.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

24.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

24.3 kellel on ärikeeld;

24.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

24.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

24.6 kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas kuulumises

sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste

osutaja või tellija.

25. Põhikirja punktis 24 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist

ning käesoleva põhikirja punktis 24. 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed

on karistusregistrist kustutatud.

2. jagu

Sihtasutuse juhatus

26. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning

vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib

juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Oma ülesannete täitmiseks võtab sihtasutuse juhatus

vastu otsuseid.

27. Sihtasutusel on ühe- kuni kolmeliikmeline juhatus. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad

juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme

määramine, temaga juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, töö tasustamiseks ja tagatiste

kokkuleppimiseks lepingu sõlmimine ning juhatuse liikme tagasikutsumine kuulub sihtasutuse

nõukogu pädevusse.

28. Juhatuse liikme volituste kestus on 5 (viis) aastat. Juhatuse liikme volitused lõpevad volituste

tähtaja möödumisel või nõukogu poolt tema ennetähtaegselt tagasikutsumisel või omal soovil

tagasiastumisel või juhul, kui tema osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või

teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks.

29. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud

lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

30. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest

nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Uus juhatuse koosseis valitakse reeglina

eelmise juhatuse 5-(viie)aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul.

31. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vastama põhikirja punktides 23 ja

24 sihtasutuse juhtorgani liikme kohta kehtestatud nõuetele.

32. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik:

32.1 kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse

liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu;

32.2 kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal;

32.3 kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

33. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui 1 (üks) aasta enne ametiaja

möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär.

Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata

34. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord 4 (nelja) kuu jooksul ülevaate sihtasutuse

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku

seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest

35. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise panna kolmandale isikule üksnes nõukogu

nõusolekul.

36. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende

nõudel vastava aruande.

37. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale

vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu ning see sätestatakse temaga

sõlmitavas juhatuse liikme lepingus. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme

ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

38. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

39. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või

temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutuse nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede

vähendamist. Nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid

tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga

sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

40. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

41. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

42. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

43. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta

tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

44. Põhikirja punktis 43 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse

võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti

väljakuulutamise korral võib nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on

nõudest juhatuse liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või

selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega

lühendanud.

45. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.

46. Sihtasutuse juhatus:

46.1 teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks ja muutmiseks ning

kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused;

46.2 kehtestab nõuded töötajate valikuks;

46.3 esindab sihtasutust kui tööandjat;

46.4 tagab sihtasutuse vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli lähtudes käesolevast

põhikirjast;

46.5 annab hinnangu struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevusele;

46.6 koostab iga aasta lõpus sihtasutuse 4 (nelja) aasta arengukava, finantsplaani, iga-aastase

tegevuskava ja aastaeelarve ning esitab need kinnitamiseks nõukogule ja tagab sihtasutuse

eelarve täitmise;

46.7 kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja ja palgakorralduse;

46.8 kehtestab sihtasutuse töökorralduse reeglid ja asjaajamise korra ning kinnitab

struktuuriüksuste juhtide ametijuhendid;

46.9 koostab hädaolukorraks valmisoleku plaani ning tagab selle täitmise;

46.10 koostab juhatuse töökorra, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja otsuste

vastuvõtmise korra ning juhatuse liikmete õigused, kohustused ja vastutuse, ning esitab selle

kinnitamiseks nõukogule;

46.11 koostab majandusaasta alguseks sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid ja esitab need

kinnitamiseks nõukogule;

46.12 koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded õigusaktidega ettenähtud korras

asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest;

46.13 esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest

ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele

vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid;

46.14 esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile juhatuse liikmete, audiitorite ja

nõukogu liikmete nimekirja;

46.15 koostab audiitoriga sõlmitava lepingu ja audiitori tasustamise korra projekti ja esitab need

kinnitamiseks nõukogule;

46.16 tagab sihtasutuses teenuste osutamise vastavuse tegevusloale, tagab sisekontrollisüsteemi

toimimise ning vastutab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest sihtasutuses;

46.17 taotleb riigilt tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks,

investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;

46.18 taotleb tagastamisele kuuluvaid vahendeid sihtasutuse tegevuse toetamiseks, soetusteks ja

investeeringuteks nõukogu otsuse alusel;

46.19 moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;

46.20 otsustab registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise ilma

nõukogu eelneva nõusolekuta, kui nende väärtus on väiksem nõukogu poolt juhatusele

kehtestatud piirmäärast;

46.21 teavitab nõukogu viivitamatult kõigist sihtasutuses toimunud erakorralistest sündmustest ja

asjaoludest;

46.22 täidab kõiki muid sihtasutuse tegevusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu

seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.

3. jagu

Sihtasutuse nõukogu

47. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab

järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid.

48. Sihtasutuse nõukogus on 4 (neli) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja

kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste

teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul.

49. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku

huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on

vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu

või ettevõtluskeeldu, isik kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel

on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel, samuti:

49.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

49.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui

sihtasutus;

49.3 isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist

äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

49.4 sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige.

50. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat ja need algavad tema nõukogu liikmeks

määramise otsuse jõustumisel. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste

tähtaja möödumisel, asutajaõiguste teostaja poolt nõukogu liikme ennetähtaegselt

tagasikutsumisel, nõukogu liikme tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu

tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.

51. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest

asutajaõiguste teostajale kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette.

52. Nõukogu liikme volituste lõppemisel volituste tähtaja möödumise, tagasiastumise või

tagasikutsumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama uue nõukogu liikme

ametisse eelmise liikme volituste lõppemise päevaks.

53. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, sealhulgas

esitab asutajaõigusi teostavale isikule ja rahandusministrile:

53.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist;

53.2 nõukogu koosoleku protokolli koos koosoleku materjalidega viivitamata pärast selle

kinnitamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

53.3 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samaaegselt selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ning hääletusprotokolli või

hääletustulemused hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

54. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes esitab asutajaõiguste teostajale

kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on tutvunud õigusaktides eraõigusliku juriidilise isiku

juhtorgani liikme kohta sätestatud nõuetega, sealhulgas RVS §-s 84 nimetatud

teavitamiskohustusega ning et ta vastab nendele nõuetele ja kohustub neid järgima.

55. Nõukogu liikme kandidaat esitab asutajaõiguste teostajale enda kohta alljärgnevad andmed:

55.1 ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoha aadress ja haridus;

55.2 täielik ülevaade viimase viie aasta töö- ja ametikohtadest koos tähtaegadega, sealhulgas

andmed osalemise kohta eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis;

55.3 viimase viie aasta andmed pankrotistunud või sundlõpetatud juriidiliste isikute kohta, milles

isiku osalus pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise hetkel oli suurem kui 10 protsenti

aktsia- või osakapitalist või mille nõukogu või juhatuse liige ta sellel hetkel oli;

55.4 andmed karistusregistrisse kantud karistuste kohta;

55.5 andmed nende äriühingute kohta, milles isiku osalus andmete esitamise hetkel on suurem

kui 10 protsenti aktsia- või osakapitalist või mille juhtorganitesse ta kuulub, näidates ära

vähemalt aktsia- või osakapitali suuruse ja temale kuuluva osaluse suuruse, viimase lõppenud

majandusaasta tulude suuruse ja tegevusalade loetelu.

56. Nõukogu liige on kohustatud teavitama asutajaõiguste teostajat ja isikut, kes on teinud

ettepaneku tema nõukogu liikmeks valimiseks, järgmistest asjaoludest:

56.1 sihtasutuse kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või sihtasutuse suhtes

olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid;

56.2 oma tegevusest nõukogu või muu nõukogu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama

nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu nõukogu

juhtorgani tegevuse kohta;

56.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest sihtasutuse nõukogu

liikmele sätestatud nõuetele.

57. Asutajaõiguste teostaja edastab rahandusministrile teadmiseks sihtasutuse nõukogusse isikute

valimise ja tagasikutsumise otsuste ning muude asutajaõiguste teostaja otsuste koopiad.

Nimetatud otsuste ja muude dokumentide koopiad edastatakse viie tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest, protokolli kinnitamisest või dokumentide allkirjastamisest arvates.

58. Nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumisel talle lahkumishüvitist ei maksta.

59. Nõukogu:

59.1 otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab sihtasutuse finantsplaani, majandusaasta eelarve

ja finantskohustuste limiidi eelarveaastaks, 4 (nelja) aasta arengukava ning hiljemalt

majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid;

59.2 määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva põhikirjaga

seatud tingimusi; uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5-(viie)aastase

volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul;

59.3 sõlmib sihtasutuse nimel lepingud juhatuse liikmetega ja määrab juhatuse liikmetele tasu

maksmise korra ja tasu suuruse ning otsustab juhatuse liikmetele erisoodustuste kohaldamise;

59.4 otsustab sihtasutusele laenu võtmise ja kapitalirendilepingu sõlmimise;

59.5 kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise

õigsust ja vara olemasolu, kuulab kord kvartalis ära juhatuse poolt esitatud ülevaate sihtasutuse

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;

59.6 kutsub tagasi juhatuse liikmed;

59.7 määrab audiitorite arvu ja nimetab kuni 3 (kolmeks) aastaks audiitorid sihtasutuse tegevuse

kontrolliks; omab õigust audiitor tagasi kutsuda; kinnitab juhatuse poolt esitatud audiitoriga

sõlmitava lepingu projekti ja määrab audiitori töö tasustamise korra;

59.8 kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse struktuuri;

59.9 kinnitab juhatuse poolt esitatud juhatuse töökorra;

59.10 kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse majandusaasta aruande ja tegevusaruande;

59.11 võib teha asutajaõiguste teostajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse

lõpetamiseks;

59.12 otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab

õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja;

59.13 koostab ja kinnitab nõukogu töökorra;

59.14 täidab ka muid seadusega temale pandud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja

käesoleva põhikirja kohaselt juhatuse pädevusse.

60. Nõukogu kõikidel liikmetel on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti

kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse

raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse

põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse

kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist

nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige.

61. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas.

Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Kutsed edastatakse

nõukogu poolt vastavalt nõukogu poolt kehtestatud nõukogu töökorrale.

62. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

63. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui

koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel,

juhatusel või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda.

64. Nõukogu koosolek protokollitakse. Nõukogu peab järgima rahandusministri poolt nõukogu

koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta kehtestatud nõudeid.

Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija.

Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

65. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Laenu võtmise ja/või kapitalirendilepingu sõlmimise kohta tehtud otsus

loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. Isiku valimistel loetakse

valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse valituks

isik, kelle poolt hääletas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

66. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

67. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega

erapooletuks jääda.

68. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu

tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks

nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus

sihtasutuse huvidega.

69. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale

vastavat tasu. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse

määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele ja liikmetele tasu maksmise ja

suuruse otsustab asutajaõiguste teostaja.

70. Juhul kui põhikirja punktides 53.1 ja 53.2 sätestatud teavitamiskohustust ei täideta, võib

asutajaõiguste teostaja otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu

vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

71. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.

72. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või

temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks

sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib asutajaõiguste teostaja nõuda tasude ja muude

hüvede vähendamist. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude korral

õigus nõukogust tagasi astuda, teatades sellest asutajaõiguste teostajale kirjalikult vähemalt 1

(üks) kuu ette.

73. Kui kuulutatakse välja sihtasutuse pankrot ja nõukogu liige kutsutakse seoses pankroti

väljakuulutamisega tagasi, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda ainult sellel põhjusel

nõukogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist

tagasikutsumisest alates kuni ühe aasta eest. Muudel juhtudel nõukogu liikme nõukogust

tagasikutsumise korral talle hüvitist ei maksta.

74. Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

75. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele

võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara

arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude sihtasutuse nimel esitada

üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui

sihtasutus on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või

nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega

lühendanud.

76. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu

liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

77. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat.

5. peatükk

SIHTASUTUSEFINANTSPLAAN, EELARVE, RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL

78. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

781. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse

reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele.

782. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.

79. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist teeb sihtasutus arveldused riigikassa kaudu.

80. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja tegevusaruande

raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

81. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

82. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse

töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitori määrab nõukogu

ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks. Audiitori võib nõukogu tagasi kutsuda olenemata

põhjustest. Sel juhul nimetab nõukogu uue audiitori. Juhatus esitab audiitori kohta andmed

registrile, audiitori vahetumisel esitab juhatus registrile uue audiitori andmed viie päeva jooksul.

83. Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt 4 (nelja) kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab

juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab

nõukogu. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Juhatus

esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruande ja andmetega aruandeaasta

põhitegevusala kohta registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

84. Nõukogu esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest

arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust

aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja

juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

85. Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik

võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes

erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija.

86. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid ja vandeaudiitorid. Erikontroll viiakse

läbi seaduses sätestatud korras. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning

kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

87. Õigustatud huvi omav isik võib nõuda teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib

tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruandega, samuti vandeaudiitori aruande, õigustatud huvi

puudutavate raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.

6. peatükk

SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE

88. Asutajaõiguste teostaja võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude

arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

89. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks

õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutajaõiguste teostaja,

nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

90. Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise

registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige.

7. peatükk

ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

91. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud

92. Sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste

teostaja Vabariigi Valitsuse volituse alusel.

93. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras.

94. Sihtasutuse likvideerijad määrab asutajaõiguste teostaja. Sundlõpetamise korral määrab

likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

95. Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise ja likvideerijate registrisse

96. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise

olemusega. Likvideerimine ei mõjuta asutajaõiguste teostaja suhteid sihtasutusega ega nõukogu

õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.

97. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

98. Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse

ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või

juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine

maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse

liikmed on kohustatud sihtasutusele solidaarselt hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist

sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas

juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse

käesoleva põhikirja punktides 43-45 sätestatut.

99. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest Ametlikes

Teadaannetes. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul teate

avaldamisest. Likvideerijad rahuldavad sihtasutusele teada olevad võlausaldajate nõuded

sõltumata nõuete teatamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole

sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste

olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha.

100. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist antakse allesjäänud vara

sihtasutuse asutajaõiguse teostaja otsuse alusel riigivaraseaduses sätestatud korras üle teisele

sarnase eesmärgiga tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele.

101. Pärast sihtasutuse likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse

registrist kustutamiseks.

102. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale. Dokumentide

hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

103. Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võib tutvuda asutajaõiguste teostaja.

Sihtasutuse võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega

tutvuda kohtu loal.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Peep Põdder

Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhatuse liige