Natuke ajaloost

12. detsembril 1944, veel sõjaaja tingimustes,  avati Jõgeval 30-voodikohaline haigla aadressil Kesk tn. 3. Vajadus haigla järele oli suur, sest esines raskeid nakkushaigusi nagu tähniline ja taastuv tüüfus, verine kõhutõbi ehk düsenteeria, kopsutuberkuloos (tiisikus), lastel difteeria, sarlakid ja leetrid. Esmalt avatigi seepärast nakkushaiguste- ja üldosakond, 1945. aasta algul ka sünnitusosakond. Majanduslik olukord oli raske, ei jätkunud ei meditsiinilist kaadrit ega sisustust, instrumente, samuti igapäevaseid tarbeesemeid.

Haigla esimesed töötajad meenutavad: Esimese haige nimeks oli, uskuge või mitte, Juuli Jõgeva. Ei olnud harvad juhtumid, kus haige pidi haiglasse kaasa võtma oma voodi, voodikoti ja teki. Elektrit ei olnud, töötati petrooleumilambi valgel. Küte hangiti ümbruskonnast. Toiduaineid hangiti Tartust, kooperatiivist, aga toodi ka kodust kaasa.Toidunõusid varuti linna elanike käest. Transpordiks oli haiglal hobune. Tartusse transpordiks viidi haige kanderaamil raudteejaama ja saadeti edasi rongiga.  Kui tegemist oli nakkushaigega,  helistati Tapale, kus mõni vagun tühjaks tehti ja kuhu siis hiljem Jõgeval nakkushaige paigutati.

Esimene haigla juhataja oli E. Teder, õdedeks M. Peedo, H. Sarv ja Blauberg.

Esimene sünnitus võeti Jõgeva Haiglas vastu 1945 aasta veebruaris. Esimene ämmaemand oli haiglas L. Roodla

Dr. E. Teder teenindas ka Jõgeva arstijaoskonda, kuhu kuulus lisaks Jõgevale ka Vaimastvere, Laiuse ja Saduküla piirkond.

1945. a. tuli haigla peaarstiks dr. Ivanov, dr. Teder jäi teenindama arstijaoskonda. 1947. aastal töötas Jõgeva Haigla vabariikliku suguhaiguste haiglana, säilis ka sünnitusosakond. Peaarstiks oli dr. Venessaar, veneroloogiks dr. A. Masa.

1948. aastal organiseeriti laboratoorium, peaarstiks sai dr. Jaan Riiv, hilisem legendaarne Tartu Ülikooli sisehaiguste professor. 1949. aasta oli haigla ajaloos tähelepanuvääriv – haigla sai röntgeniaparaadi, voodikohtade arv suurenes 10 võrra, autojuht P. Maasen tõi Tallinnast sanitaarauto.

1949 -1950 aastal tehti haiglas kapitaalremont, arstidena töötasid sel ajal dr. T. Udavihhina ja T. Bergmann. Kuni 1949 aastani oli haiglal ka põllumajanduslik abimajand, oli 3 hobust ja 6 – 7 lehma. 1950. aastal alustas dr. A. Lang operatiivse kirurgia rajamisega haiglas. Selles töös abistas teda dr. A. Rulli. 1951 aastal tuli tööle rida uusi arste -dr. Tenešvili, dr. Bogdanov, dr. Masul,  lastearst dr. Panfilova.

1953. a. avati sünnitusosakond eraldi hoones. .Voodikohtade arv suurenes 50-ni.  1957. a. anti haiglale rajoonihaigla nimetus. Selle perioodi huvitavaks faktiks on, et Jõgeva Haiglas töötas rida arste, kes olid päritolult grusiinlased – dr. Devidze, dr. Tenešvili, dr. Dartšia, dr. Kogsadze. Peaarstina töötas dr. Mihkelsoo, legendaarne uroloog, hilisem ENSV peauroloog.

1958. aastal liideti Jõgeva rajooniga Mustvee rajoon ja 1963. aastal Põltsamaa rajoon. 1964. aastal anti haiglale keskhaigla nimetus ja pandi kogu rajooni tervishoiu organiseerimise ja juhtimise ülesanded. Keskhaigla peaarstina töötas pikka aega, 1961 – 1979.a. , dr. E. Tormet.  1972 a. moodustati keskhaigla siseosakond Lustiveres 85 voodikohalisena ja haigla saavutas suuruseks 135 voodikohta.

1969. aastal töötas Jõgeva Haiglas 26 arsti ja 45 keskastme meditsiinitöötajat, 1979. aastal, kui haigla sai 35-aastaseks oli arste 41 ja keskastme meditsiinitöötajaid 73. 1979 aastal alustati ka uue haiglahoone ehitust aadressil Piiri 2. Uue haiglahoone ehituse initsiaatoriks oli dr. P. Ott, kes juhtis Jõgeva Haiglat aastatel 1979 – 1983. Uude majja koliti 2. aprillil 1983 aastal. Samal ajal toodi Lustiveres asunud sisehaiguste osakond üle Jõgevale. 1983 -1986 aastal oli Jõgeva Haigla peaarstiks dr. V. Kõiv, 1986 – 1994 dr. M. Tarum. 1993 aastal avati uus polikliiniku hoone aadressil Piiri 4. Praegu kuulub see maja Jõgeva vallale.  1994 – 1997 aastatel oli haigla juhatajaks T. Reim, alates 1997 aastast dr. M. Pauklin.

Jätkub …